reede, 10. juuni 2011

Head uudised

Haaaaa! Arvake ära, kes võib alates tänasest täiesti ametlikult mööda Austraalia teid liigelda ja ei pidanudki selleks endale võltsdokumente muretsema? Jah, allakirjutanu isiklikult!

Läksin täna veerand tundi pärast kolme kohalikku transpordibüroosse, esitasin täidetud ankeedi, passi, kaks pangakaarti ja ühe minu nimele tulnud ametliku kirja, maksin umbes 20 dollarit, sain kolmekümnest küsimusest koosneva teooriatesti, vastasin vigadeta, maksin veel 70 dollarit, tehti pilt, ootasin viis minutit ja enne büroo sulgemist kell neli oli mul õpilase tunnistus käes. Queenslandi osariigis tähendab see minu jaoks seda, et ma tohin autot juhtida, kui minu kõrval istub isik, kellel on täisload olnud üle aasta. Täiendavaid kiirusepiiranguid ei ole, ainult autol peavad ees ja taga olema kollased L märgid. Luba kehtib kolm aastat, nii et kui mul on vähegi keegi, kellega koos sõita, siis mul pole neid ka erilist mõtet ära vahetada. Muidugi võib see vajadus tekkida, kui kolin mõnda teise osariiki, sest nii mõneski on õpilase jaoks kiirusepiirang 80 km/h. Kui sobivalt siia-sinna kolida, siis võib suure skeemitamise peale isegi ehk nende kahe aastaga täisload saada, aga eks näib. Suur asi on juba see, et saan praktiseerida ja kogu Eestis õppimisele kulutatud aeg pole maha visatud.

Tänu sellele positiivsele kogemusele riigiasutusega hakkab mulle siin järjest enam meeldima. Ajasin ju enne büroosse minekut kõikvõimalikes seadustes näpuga järge ja nägin võimalikke karisid, kuhu otsa mu loalaevuke kinni võinuks jääda. Aga erinevalt Eestist on riigiametnikud siin inimesed ja ei peedista teisi lihtsalt ainult selle pärast, et seadus lubab.

Ankeedis, mida ma täitma pidin, küsiti muuhulgas ka pikkust ning silma-, juuste- ja nahavärvi. Kirjutasin muidugi, et hallid silmad ja tumeblondid juuksed, nahavärvi lahtri jätsin igaks juhuks tühjaks, sest polnud kindel, mis sõna see kõige õigem peaks olema ja isegi google ei suutnud mind sellest kimbatusest päästa. Aga naine, kes mu andmeid ankeedilt arvutisse toksis, teatas mulle, et mul on hoopis sinised silmad ja heleblondid juuksed. Nahavärvi alla läks sõna ‘fair’. Päris lõbus, kuidas lisaks ilule on ka silma- ja juuksevärv vaataja silmades.

Ja hetkel tulin ma just väljast tinutamast. Sõna kõige otsesemas mõttes. Nüüd peaksid kuuest autos olevast kõllist viis tähtsamat korralikult töötama. Aeg keevitada valmis mõned autosõidu CD-d ja mõelda välja, kuhu auto nina homme hommikul keerata. Seiklused ootavad :)

2 kommentaari:

Tisko ütles ...

Kõik on väga muhe!

Tahaks sulle soovitada üht. Nimelt, mõnede inimeste (tegelikult ju ka su enda) kogemused näitavad, et ei tarvitse olla kõige parem idee Austraalias olles eestlastega liiga palju lävida. Samas ilmselgelt võib olla neid ka raske seal vältida. :-)

Liisu ütles ...

Eestlased on hirmsad muidugi :)) Ära muretse, ma olen ettevaatlik - räägin ainult inglise keeles ja homme ilmselt lõket ka ei tee :P