laupäev, 7. mai 2011

Kolmas

Kuala Lumpur, 7. mai

Ärge nüüd naerge... aga me veetsime täna terve päeva kaubanduskeskuses hängides. Veel rohkem ilmselt naerate, kui ma ütlen, et me ei ostnud kumbki mitte midagi. Või noh, ainult toitu ja elamusi.

Hommik algas sellega, et mina ei saanud jälle voodist välja, aga Per oli piisavalt sihikindel, et pool tundi päevitada. Nüüd on ta veendunud, et see on väga hea mõte ja homme ma ilmselt enam ei pääse. Siis lappasime reisijuhti ja saime paar head ideed. Lonely Planeti arvates tuli kindlasti külastada hiiglaslikku kaubanduskeskust, kuhu mahub ilma vaevata ka ameerika raudtee. No ja ma muidugi läksin kohe liimile, sest lõbustuspark on asi, mille peale mu silmad paratamatult põlema lähevad.

Selgus, et olime sellest hoonest juba mitmeid kordi mööda kõndinud, aga polnud taibanud sisse põigata. Tükk aega läks aega, et lõbustusparki leida. Aga tõesti - seal ta oli, läbi kolme korruse. Sõitsime raudteel, rammisime autodroomil ja keerlesime veel paaril karussellil. Viimane, mida me proovisime, läks meie sõidu ajal katki. Rohkem me oma õnne proovile ei tahtnud panna.

Meil oli paari asja vaja ka. No minul muidugi kõrvarõngaid ning fööni, Per otsis särki. Aga leidsime kino. Ostsime piletid pooleteise tunni pärast algavale seansile. Siis otsisime oma asju edasi. Aga leidsime hoopis varbasööjad kalad. Siis saime aru, mis mehelikke karjeid me enne kaugusest kuulsime. Loputasime jalad ja torkasime kalavanni. Kui kalad jalga tulemas nägid, panid nad end juba varakult ritta ja ma aimasin halba.. Päris raske oli alguses paigal istuda. Kui olime 20 minutit kalasöödaks olnud, kuivatati jalad ära ja järgnes 30 minutit joovastavat jalamassaaži. Kogu see lõbu maksis kokku 29 ringitit, mis on vähem kui 7 eurot. Siis oligi juba aeg kinno minna.

Koduteel peatusime väliõhukohvikus, popsutasime laupäeva õhtu puhul vesipiipu, jõime imehead kookose-jäätise kokteili ja sõime suure taldrikutäie erinevaid puuvilju. Lähedal mängis bänd vana rokiklassikat ja kõrval oli türklasest jäätisemüüja, kes jäätist lauldes serveeris ja hiiglasliku kulbiga aegajalt lehmakelli tagus.

Reisigiidist saime häid ideid ka järgmisteks päevadeks. Loodetavasti tulevad need vähemalt sama meeleolukad ja probleemidevabad. Eks annan teada.

1 kommentaar:

Ti ütles ...

Varbasööjad elukad??! Oi kui põnev! Loen edasi...