Reedel pärast tööd käisime järel palgatšekkidel. Jah, pangaülekanded on siinsete farmerite jaoks liigne moodsus. Selle asemel tuleb oma paberilipikuga minna panka, mis tahab iga kord näha kahte (!) isikuttõendavat dokumenti. Aga kui selle lipiku vastu esimesed 419 dollarit pihku pisteti, oli uhke tunne küll.
Õhtul läksime Tai söögikohta, mis minu jaoks pisukeseks pettumuseks osutus (ei, liiga tervislik õnneks ei olnud) aga Mann väidab, et siinsed kaks hiina toidu kohta on täiesti kõlbmatud. Korealasi töötab siin kandis palju ja neil on ka oma toidupood. Selles vähem kui 4500 elanikuga linnas on veel paar pubi ja itaalia toidu restorani ning see ongi kõik. Süüa saab tegelikult vist ka paljudes veiniistandustes, mida ümbruskonnas on umbes 50, aga need on ilmselt kallimad turistilõksud. Aga meie kõigi õnneks on Handol söögitegemise periood ja kokaraamat, kust ta järjest erinäolisi roogi ette võtab.
Laupäeva hommikul läksime jälle tööle. Sain natuke traktoriga sõita ja redeliga ronida, sest korjasime seekord teises õunaaias, kus olid kõrged puud. Redeliga oli alguses päris keeruline toimetada, sest korv on ju kõhu peal. Ja kui õunu juba palju koguneb, siis tuleb tasakaalu hoidmisega ka tegeleda. Aga eks läheb seegi ajapikku kergemaks.
Õhtul sõitsime Periga pesumajja ja see oli tema esimene kord vasakpoolses liikluses. Oli pime ja ta hoidis hästi vasakusse äärde, nii et mul oli kogu aeg tunne, et sõidame teelt välja. Lisaks on auto ka vana ja roolivõimuta. Käigukasti kasutades on tunne, nagu oleks kang jääkuubikutega täidetud ämbrisse pistetud - ehk siis aru ei saa, kas ja mis käik sees on. Huhh, oli see vast sõit. Kui me elusatena koju tagasi jõudsime, istusin ma tükk aega oma istmel ja mõtlesin, et see oli ilmselt kõige jubedam õudusfilm, mida ma näinud olen.
Pühapäeval oli vaba päev. Kuna pidevalt sadas, siis olime toas ja veetsime aega filme vaadates või lugedes. Ma poleks välja minna saanudki, sest enamus minu riideid alles kuivas.
Tänaseks lubati samuti vihma ja seda tõepoolest ka sajab. Hommikul sõitsime ikkagi farmi ja saime töötada kaks tundi enne, kui sadu liiga hulluks läks ja meid koju kupatati. Pink Lady õunad on üsna õrnakesed ja suure vihmaga tulevad neile kergemini plekid peale. Aga homsest peaks ilm jälle ilusaks minema ja siis saab päevad taas ja ainult õuntega veeta. Juhuu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar